TEENUSED

Parim teostusaeg kevadel. Kuid võimalusel, pinnase struktuuri parandamiseks soovitav teha ka suvel. Murukamarat lõigatakse teradega kuni 1-2 cm sügavuselt, tegevuse peamiseks eesmärgiks on taime juurestiku pinnasepealse osa likvideerimine. Taotluslik eesmärk on, et juurestik siirduks sügavamale maa sisse. Sel juhul on murukamar tugevam ning jätkusuutlikum. Püstilõikust on võimalik korraldada koos koristusega. Selleks on paigaldatud lisaterad ehk kulbid, millised teevad oma koristustöö maapinnaga ühel tasandil. Kevadisel hooldusel tuleks teostada püstilõikust koos koristusega. Selleks, et pinnas saaks võimalikult rohkelt päikest ja niiskust, tuleks praht ja vana rohi ära koristada.

Töö teostatakse spetsiaalteradega ~15 cm sügavuselt. Kui pinnas on tihe ning terad ei ulata vajaliku sügavuseni, rakendatakse lisaraskust. Tiheda kasutusega väljaku pinnas vajab õhutust, et likvideerida mättasse kasvamist ning vihma- ja kastmisvee juurdepääsu sügavamale juurestikku. Pinnases talletatav niiskus tugevdab vastupanu põuale. Agregaadi taga liikuvad rullid tasandavad väljakut.

Murutaimed vajavad toitu, selleks, et areneda ning looduslikes tingimustes vastu pidada. Taimestiku normaalse arengu tagab kolm-neli väetuskorda hooajal – kevadel (aprill); suvel (juuni ja august); sügisel (oktoober). Muruväetiste kolm põhikomponenti on lämmastik (põhiline toiteelement), kaalium (põua-, külma- ja haiguste vastu), fosfor (juurestiku tugevdaja, murukamara tihendaja). Kevadises ja suve alguse väetisel oluline panustada taime arengusse (rohkem lämmastikku). Sügiseses väetises lämmastikku vähem, rõhk kaaliumil. Väetise külvi tuleks teostada kahesuunaliselt, et ühtlustada pinnasele laotatavat graanuli jaotust. Selliselt toimides tagame ühtlase visuaalse üldpildi. Külvi teostame spetsiaaltehnikaga traktori rippsüsteemil või dosaatorkülvikuga enda ees lükates.

Jalgpalliväljakute seemnesegu põhikomponendiks peaks olema aasnurmikas. 7-8 aastane taim talub hästi suuremat koormust ning tema vanus võrreldes teiste sortidega on pikaajalisem. Aasnurmikas põimib mullastikus tiheda juurevõrgustiku (maaalused varred – risoomid), millistest sirguvad uued taimed vegetatiivse paljunemise tulemusena. Aasnurmikas võrsub suhteliselt kaua ~ 30 päeva. Palliväljakutel ja tihedama tallamisega kohtadel peaks olema aasnurmika osakaal seemnesegudes vähemalt 50 %.

Kasvupinnases olevat veevaru on võimalik kaitsta, kui vähendada aurumist maapinna töötlemise abil. Tööga eemaldatakse murult umbrohi (eelkõige laialehelised taimed), sammal ja surnud orgaanilised ained. Soovitav teostada regulaarselt, kuni üks kord kuus. Oluliseimad korrad on hooaja esimene (kevadel) ja viimane (sügisel) kord.

Protsess, milline tagab optimaalsed maapinna tingimused muru kasvuks, võimaldades hapnikul, niiskusel ja toitainetel jõuda taimejuurteni. Rakendatakse pinnapealset- ja süvaõhutust. Eristatakse kolme süvaõhutuse liiki: süvapiidega; lineaarne aeratsioon; õhu sissepritsega aereerimine. Sobilikum aeg töö teostamiseks on varasügisene aeg (august, septembri algus). Korra aastas teostatav operatsioon väldib muru vettimist ning pinnajää moodustumist. Avaustesse valguv vesi paisub külmudes ning parandab sellega murupinnase struktuuri.   

Ebatasase ning ebaühtlase murukasvuga pinnase efektiivseim töötlemise võimalus. Freesimisele eelneks vana taimiku hävitamine umbrohumürgi pritsimise teel. Peale mürgi toimet freesitakse pinnas kuni 20 cm sügavuselt. Mõne aja (~7 päeva) möödudes soovitav teostada teine, madalam freesimine (kuni 10 cm) ning muruseemne külv ja rullimine.

Naturaalmurudele laotatakse katteainena liiva või segudena – muld/liiv, kompost/liiv, turvas/liiv. Kate kaitseb kasvupungi ning soodustab taimede võrsumist, paraneb pinnase õhu ja vee varustatus.

Tagab kattematerjali (üldjuhul liiv) liikumise vajalikesse avadesse ning pinna katmise ühtlase kihina.

Rullimise eesmärk on pinnase tihendamine ja väiksemate ebatasasuste likvideerimine. Meil on rulle erinevate raskustega. Töö teostamiseks peab olema pinnas kuiv.

Tõhusaim relv umbrohu vastu on tihe murukamar ja õige hooldus. Üheks efektiivseks tõrjeviisiks on keemiliste umbrohutõrjepreparaatide vesilahuse pritsimine. Suuremate alade töötlemisel kasutame pritssüsteemi.

Eelistame töid suurematel aladel.